AVATUD

T K N R 10.00 - 18.00
L 10.00-14.00
Iga kuu viimasel reedel suletud
Samadel kellaaegadel on avatud Avalik Internetipunkt

Neljapäev, 6. mai 2010

Uulu lasteaia muinasjutt

Päike oli pikast päevateest väsinud ja omaenese punasesse kumasse puhkama heitnud. Reiu jõe kaldalt tõusis juba valkjas udu, kerkis siis edasi põldudele ja männimetsa. Männimets oli täis vaigulõhna ja hästi vaikne. Pimedas metsas puuõõnes magasid ka oravad. Kui päike jälle paistma hakkas, oli kuulda, kuidas oravad kuuselt kuusele ja männilt männile hüppasid ning käbisid närisid. Ühel päeval aga võtsid oravad ette ohtliku rännaku: nad ujusid üle laia Reiu jõe, hüplesid edasi lagedatel põldudel ja aasadel ning kohtasid seal värvilisi liblikaid, sumisevaid mesimummisid ja täpilisi lepatriinusid. Kõik olid väga rõõmsad ja neil oli koos väga mõnus toimetada. Nad said sõpradeks ning nii möödus nende ilus soe suvi. Nende tegemisi ja toimetamisi olid lapsedki näinud. Ka nemad tahtsid olla samasugused sõbralikud, osavad, tublid ja targad. Nii nad sügisel Uulu lasteaeda minnes mõtlesidki oma rühmadele nende väikeste loomakeste nimed panna. Loodetavasti jätkub kauaks-kauaks lasteaia rühmadesse veel lapsi, kes rõõmuga ütleksid: "Mina käin oravate rühmas, mina olen lepatriinu, mina olen üks mesimummidest ja meie naabriteks on liblikad".
Henriko Ojaveer

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar